16. sajandi itaalia allikadKa 16. sajandi Itaalia allikad kirjeldavad seltskonnatantse – professionaalne lavatants ja -muusika hakkasid välja kujunema alles sajandi lõpus – siiski on need märksa enam vaatajale orienteeritud. Korraga tantsib ainult väike grupp, enamasti paar; nad on küll seltskonna liikmed, mitte palgalised meelelahutajad, kuid ühe tantsu ajaks muutub ülejäänud seltskond publikuks ja nemad esinejateks. Sarnaselt 15. sajandi üksikasjalike koreograafiatega pole ka 16. sajandi tantsus midagi juhuslikku, täpselt on kirja pandud nii figuurid kui sammud ning samme on põhjalikult kirjeldatud. Erinevaid samme on palju rohkem kui eelnenud sajandi tantsudes ning liikumise kergus muutub 16. sajandil jõulisuseks ja massiivsuseks, mis sobitub hästi laia ja jäiga kostüümiga. Ilusaks peetakse lühemaid samme – pikaks sammuks nimetatakse seda, kui üks jalg on teisest labajala pikkuse jagu eespool. Hüppetantsus galjardis (gagliarda, gaillarde), mis muutus väga populaarseks, on meeste ja naiste liikumine soolo-osades erinev – meeste liikumine toob esile osavuse ja jõu, koosnedes keerukaist hüppekombinatsioonidest, naiste liikumine seisneb sageli keerulise tantsujoonise läbimises, mitte aga suurtes hüpetes.
Allikad: Fabritio Caroso Il Ballarino ja Nobiltà di dame, Cesare Negri Nuove inventioni di balli, Prospero Lutii ja Livio Lupi käsiraamatud galjardist. |