16. sajandi prantsuse allikad
16. sajandist pärineb rohkem allikaid, ent tantsud on ikkagi lihtsad – ikka sama lineaarne liikumine ja lihtsad sammud. Sajandi algusest on pärit kurioosne, eleegilises distihhonis ja makaronismidest kubisevas ladina keeles Antonius Arena käsiraamat. See kirjeldab basse danse'e ja on ilmselt selle tantsužanri üks viimaseid kaasaegseid allikaid. Sammukirjelduste järgi otsustades oli üldine liikumine muutunud vähem hõljuvaks ja raskepärasemaks, samas kui riietusse oli ilmunud korsett ja toestatud alusseelik. Teine suurepärane seltskonnatantsu kogumik ilmus sajandi lõpus ja selle pani – osalt etnograafilisest missioonitundest – kirja Thoinot Arbeau (Jehan Tabourot). Enamik tantse on äärmiselt lihtsad, suur osa kujutab endast tegelikult seltskondlikke mänge. Vaadates, kui väga erinevad need sama aja keerulistest Itaalia koreograafiatest, on võimalik oletada, et Arbeau, kes oli juba vana, kirjeldas pigem oma noorusaja kui kaasaja tantse; veel tõenäolisem on, et erinevus on pigem ühiskondlik kui rahvuslik – Itaalia tantsumeistrid õpetasid aadlikke, Arbeau oli kodanlane ja kodanlastele oli mõeldud ka tema raamat – väga tänuväärne allikas, mis mitte ainult ei räägi seltskonnatantsudest üldiselt, vaid kirjeldab erakordselt hästi ka samme.
Allikad: Thoinot Arbeau Orchesographie ja Antonius Arena (1528) ning Jacques Moderne'i (1532) käsiraamatud |