Nagu varem öeldud, tantsib Saltatriculi 20. mail kell 21, 2023. aasta muuseumiööl, Toomkiriku varemete sammaste vahel. Kavas on seekord Itaalia tantsustiilid, mis pärinevad 16. sajandi esimese poole allikatest. Vähemalt osa Itaalia päritoluga tantsudest on jõudnud kirjapanekutena ka saksa kultuuriruumi ja hansalinnadesse (näiteks nn Nürnbergi käsikiri), seega pole liiga vale arvata, et midagi neist võidi tantsida Liivi sõja eelses Tartus. Allpool saab pisut lähemalt lugeda 16. sajandi alguse allikate kohta, kust selle tantsukava tantsude kirjeldused pärinevad. | "Geschlechtertanz im Tanzhaus am Weinmarkt zu Augsburg" ('Geschlechtertanz tantsusaalis Augsburgi veinituru juures'). Osa anonüümse kunstniku tahvelmaalist, u 1500. See maal on varaseim sarnastest teostest, kus kujutatakse Augsburgi ülemkihi inimesi tantsimas suurel tantsupeol, mida nimetati Geschlechtertanz 'suguvõsade tants'. Geschlechtertanz oli tähtis ühiskondlik sündmus, mis võis toimuda näiteks Riigipäeva ajal keiser Maximiliani auks. |
20. sajandil ostis italoameeriklasest ajaloolane ja koreograaf Walter Toscanini Itaaliast (ja annetas pärast New Yorki raamatukogule) kaks omavahel kokkuköidetud tantsukäsikirja. Üks neist on 15. sajandi Ferrara koolkonna (peamiselt Domenico ja Guglielmo) tantsude kogumik, teise õpiku koostaja on keegi tantsuõpetaja, kelle hüüdnimi on "il Papa" ehk Paavst.
Osal neist tantsudest on pealkirja järgi võimalik tuvastada, mis muusika saatel nad käisid. Tegemist on tolle aja moodsa lauluvormi frottolaga, kuigi me ei saa muidugi päris kindlad olla, kas tantsuks kasutati terve frottola meloodiat või ainult jupikest sellest. Neid laule tantsukirjeldustega sobitades selgub vahel, et isegi kui sammu nimi on nagu 15. sajandil, tuleb seda teha poole aeglasemalt kui tollastes õpetustes. |
Firenze käsikiri Magl. XIX. 31 Sellest Firenze Rahvusraamatukogus asuvast käsikirjast pärineb meie kavas üks tants, "Ruota di Fortuna". Allikas on käekirja põhjal dateeritud 16. sajandi teise poolde, kuid koreograafiate stiili põhjal võib tantse endid pidada varasemaks (viide Gino Cortile, 1977). "Ruota di Fortuna" ise on selle hea näide. Ühes küljest koosneb ta sammudest, mis võiks kõik olemas olla ka sajandi lõpu tantsudes, teisest küljest on need sammud vanapärases kuuelöögilises meetrumis ja ka tantsu ülesehitus meenutab 15.-16. sajandi vahetust. Teisisõnu näeb see välja, justkui oleks 15. sajandi koreograafia seatud 16. sajandi sammustiku peale. |
Kolmas osa selle kava tantsudest on need, mis figureerivad Fabritio Caroso 1581. aasta õpikus teadmata autori tantsuna (balletto d'Incerto), järelikult oli neist tolleks ajaks saanud juba pärimus. Mõni nendest vanadest tantsudest esineb pisut teisel kujul ka ühes sajandi keskpaiga allikas, nn Chigi või Vatikani käsikirjas.
- Barbara Sparti. Would You Like to Dance this Frottola". - Musica Disciplina vol. 50 (1996), lk 135-165
- Gino Corti. "Cinque balli toscani del cinquecento". - Rivista italiana di musicologia 12:1 (1977), lk 73-82