Selleaastasel Rakvere Renessansil, mis toimub 20. aprillil Rakvere rahvamajas - kontsert algab kell 16 - ja kus esinevad nii Rakvere Fioretto kui ka Saltatriculi, oleme lavale toonud seekord sidusa loo "Inglismaa hispaanlanna". Lavastus põhineb Cervantese samanimelisel novellil, kus Hispaania tütarlaps Cádizi rüüstamise ajal röövitakse ning Inglismaal üles kasvab ja armub. Tegijatele oli see peamiselt ajend kasutada kavas kõrvuti nii Inglise kui ka Hispaania stiilis tantsumaterjali. |
| Kui need Inglise tantsud ongi Inglise allikate omad - suuremalt jaolt nn Inns of Courti käsikirjade "vanad Inglise mõõdud" (old measures), mille üle tantsuteadlased vaidlevad, kas need kujutasid end Londoni juristide pidude kohustuslikku repertuaari või hoopis sealsete tantsukoolide õppekava, ning sinna sekka paar "maatantsu" (country dance), mis olid 16. sajandi Inglismaal tasapisi moodi hakanud minema, siis Hispaania omadega on lugu keerulisem: Cervantese ajal hispaanlased ise oma tantse üles ei kirjutanud. Kava esimene tants pabana sisaldab seetõttu variatsioone, mis on üles märgitud umbes pool sajandit hiljem, kuid see-eest päriselt Hispaanias. Peategelase taaskohtumist vanematega kehastab tants, mis oli Cervantese ajaks muudes maades juba pikka aega "Hispaania tantsu/muusikapala" ehk "Spagnoletta" nime all käibel olnud; et Inglise ballil tütarlapse Ibeeria päritolu rõhutada, kasutame jällegi Itaalias - tõenäoliselt Rooma kandis - loodud koreograafiat nimega "Hispaania galjard"; ning õnnelikku pulmapidu tähistab üks lavalisema iseloomuga tants Milanost, mis oli toona Hispaania krooni all; tants ise loodi just ühe Hispaania daami pulmades mängitud lavastuse tarbeks. Noorte armumist markeerib aga Inns of Courti käsikirjadest pärinev huvitav hübriidvorm "Quanto dyspayne", mille koreograafia on üles tähendatud Inglismaal, nimi on moonutatud itaalia keeles ja tähendab "Hispaania kinnast" ning Inglismaale olevat sellenimelise tantsu kunagi toonud Alba hertsog, kes tantsis seda oma hispaanlannast armukesega. |