5. detsembril 2021 kell 16 algaval kavaleriajastu advendiballil Rakveres jõuab Fioretto ja Saltatriculi tantsijate esituses publiku silmade ette 17. sajandi ballimiljöö. Aga mida ballid sellel sajandil endast üldse kujutasid?
Ball. Hieronymus Janssens, 1650. aastad
Suured kuninglikud ballid olid haruldased, need toimusid kuningliku pulma või järglase sünni puhul ja võisid olla päris tüütud - rahvast oli palju, aga ruumi napilt ja tantsida said vähesed; samas ei saanud neilt kuidagi puududa, sest sel ajal oli kuninglik ball nagu ühismeedia: “kui sind seal pole, siis pole sind olemas”.
Lõbusamad olid igasugused eraballid, kus tunti ennast vabamalt, kuigi tantsude järjekord oli sama kui ametlikel ballidel: branle'id, courante'id, bourréed, menuetid ja ka kontratantsud, milles sai tantsida palju paare korraga.
Kõige suurema vabadusega olid maskiballid, kuhu võis maskiga tulla iga piisavalt hästi riides inimene. Ühest küljest andis see jõukamatele kodanlastele võimaluse aristokraatiaga läbi käia, teisest küljest aristokraatidele, kelle elu käis kogu aeg nagu laval, ennast korraks lihtsalt inimesena tunda. Maskiballidesse põimitud kostümeeritud etteasted lasid aga tantsida ka muud kui tolleaegseid standardtantse.
Menuett. Hieronymus Janssens, u 1650
Tekst: Külli Kressa
RSS Feed
